2006. aasta arhitektuurivõistlusel küsisime endalt: Kuidas luua hoone, mis on üheaegselt nii raamatukogu kui ka Tallinna Tehnikaülikooli ülikoolilinnaku südame sümbol? Meie vastus kasvas välja orgaanilisest mõtteviisist – loodud hoone meenutab puud, kuid mitte dekoratiivselt, vaid kontseptuaalselt.

“Ajupuu” kontseptsioon tuleneb sügavamast analoogiast: raamatukogu on kui suur puu, mille tüveks on kommunikatsioonid – trepid ja liftid. Oksteks on eri valdkonnad, mis asuvad korrustel vastavalt teemadele. Juurteks saavad maa-alused hoidlad, kus säilitatakse teadmised tuleviku jaoks. Raamat ja paber tulenevad ka puust, aga lisame sinna ajuragina, mis kaasneb raamatute läbitöötamisega inimeste poolt – ja tekibki “Ajupuu”.

Hoone kõige innovaatilisem element on ilmastikukindla komposiitkangaga kaetud fassaad – teadaolevalt esimene raamatukogu maailmas, kus on kasutatud sellist lahendust. Prantsusmaal toodetud kangale (Ferrari Stamisol) on Eestis trükitud aastaringe moodustav puusüümuster, mis kordub ka raamatukogu sisekujunduses. Fassaadimaterjali valik polnud lihtsalt esteetiline – see lahendab praktiliselt küttekulu vähendamist ja hoone energiatõhusust, luues samal ajal võrratu välisvalgustuse efekti. Õhtul muutub kogu hoone ülikoolilinnaku säravaks pärliks, mis on nähtav kaugelt.

Ruumiline lahendus teaduse teenistuses

Hoones on viis maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. Lugejatele on avatud 2.-5. korrus, kus paiknevad tumedate seinte ja valgete põrandatega ruumid, mis sobivad hästi kokku musta metallist raamaturiiulite ja lumivalgte töölauda dega. Esimesel korrusel asuvad tervisetehnoloogiate instituut, muuseum, kohvik ja – tänapäevaselt – 24/7 avatud õpituba.

Hoone on läbi 2. korruse galeriide ühendatud nii inseneri- kui ka majandusteaduskonna hoonega. Maa-alusel korrusel paiknevad raamatukogu hoidlad ja parkimiskoht – puu juured, mis toetavad ja toitavad tervet struktuuri.

Riikliku arhitektuuripreemia võitnud hoone näitab, kuidas loodusest inspireeritud mõtlemine võib luua täiesti uudse lähenemise funktsionaalsele hoonele. “Ajupuu” pole lihtsalt raamatukogu – see on intellektuaalse kasvamise metafoor, mis on muutunud füüsiliseks ruumiks.